Trend 2022

Lilla maania

Kuidas lilla teadust ja moodi mõjutas

Lilla värvi kohta on põnev lugu:

18-aastane briti tudeng William Perkin uuris 1856. aastal malaaria ravi. Juhuslikult avastas ta esimese kunstliku aniliinvärvi, mida ta nimetas mauveiiniks. Tema üllatuseks andis see derivaat siidile helelilla värvi. Kuni selle ajani kasutati esemete, hoonete ja riiete värvimiseks looduslikest ainetest, näiteks mineraalidest või taimede ja loomade ekstraktidest valmistatud värve. See oli kohati kallis ettevõtmine. Perkinsi avastus sünteetiliste värvainete tootmise kohta oli murranguline. Mitte ainult värvitööstusele, vaid ka meditsiini-, parfüümi-, toiduaine- ja fototööstusele. Tema lillakaspunasel värvil oli nii suur edu, et ta katkestas oma keemiaõpingud ja alustas äri värvitootjana.

Mauve, prantsuskeelne metsiku malva värvitooni nimi, vallutas tormiliselt Londoni ja Pariisi moesalongid. Perkin ja tema mauve on jätnud oma jälje. 1906. aastal läks 66-aastane Sir William Perkin New Yorki tuntud teadlaste korraldatud banketile. Tunnustuse ja austuse märgiks ilmusid kõik meessoost külalised mustade smokingute ja lillakate kikilipsudega. Mehe auks, kes leiutas lilla värvi ja värivs sellega kogu moemaailma.

Mauve’i võidukas edasitung algas värvitud siidist salliga. Perkin tahtis tõesti lihtsalt värvi nautida, kuid leidis, et riide värv oli hämmastavalt värvitruu, erksa tooniga ning pleekimiskindel. Küpses idee toota mauveiini veelgi laialdasemalt. 1857. aastal värviti mauveiiniga esimesed siidkangad. Mauveiini turustati nimede Aniline Purple ja Tyrian Purple all.

Läbimurre 1858. aastal: kuninganna Victoria kandis oma tütre pulmas lillakat sametit ja Prantsusmaa keisrinna Eugenie, Napoleon III abikaasa, tollal moemaailma mõjukaima naine, leidis, et lillakas sobib tema silmade värviga. Lilla kui kinnisidee kestis 1861. aastani.

Perkini mauveiini valmistamise meetodit kopeeriti pärast selle edu kogu Euroopas ja seda kasutati muude toonide loomiseks, mis järgisid uusimaid moetrende.

Kuldsetel 1920ndatel tuli värv uuesti moodi. Spagetipaeltega särkkleidid à la Kiki de Montparnasse või Josephine Baker. Moeikoon Coco Chanel oli revolutsioonilise naistemoe teerajaja.

Lillat tooni seostatakse alati 1970. aastatega. Lillad traksipüksid tähistasid poliitilist sõnumit, naisliikumisele omane värv meesterõivastes.

Lilla tegi moemaailmas tagasituleku aastatel 1999/2000.
Koos töötasid turundusrühmad, mis koosnesid rahvusvahelistest värvidisaineritest, reklaami- ja turundusvaldkonna inimestest. Nad otsustad, millised on moe- ja trendivärvid tuginedes küsitlustele, eeluuringutele ja ekspertaruannetele. Ja siis on inimesed, ajastu ikoonid ja mõjutajad, kes on alati valinud moevärvid ja teevad seda ka edaspidi. Mitte alati mõõdetav ja arvutatav.