Pekingi olümpiastaadion
Pekingi olümpiastaadion vaimustab inimesi oma punase värviga.
Pekingi uuest sümbolist ei saa mööda vaadata. Juba pikalt enne olümpiamänge, mis toimuvad 8.-24 augustil, on olümpiastaadion Bejingi uhkus ja publikumagnet olnud. Šveitsi arhitektuuribüroo Herzog & de Meuron poolt kavandatud rahvusstaadion asub Pekingist põhjas olümpiakompleksi keskuses kergel kõrgendikul. Parvedena tunglevad külastajad staadionile, mida rahvasuus hellitlevalt „linnupesaks" kutsutakse, et visata pilk peale arhitektuurilisele meistritööle.
Herzog & de Meuroni projektid on tuntud selle poolest, et nad pööravad suurt tähelepanu ehitusmaterjalidele ja uutele ehituslikele lahendustele. See kehtis ka Pekingi olümpiastaadioni puhul nii „loomingulises" kui ka teostavas faasis ja hõlmas ka värvilist kujundust.
Innovatiivne spetsiaalviimistlus
Selle puhul ei olnud Caparol arhitektuuribüroo jaoks enam mingisugune tundmatu koostööpartner. „Juba Müncheni Allianz Arena puhul tegime me Šveitsi arhitektidega väga tihedalt ja edukat koostööd", jutustab projekteerimis- ja objektiteeninduse osakonna juhataja Reinhard Franz. Ja nii ei olnud ka midagi imestada, kui arhitektid pöördusid uuesti Caparoli poole, kui Pekingi staadionile vajati täiesti spetsiaalset, säravat punast värvi. Selle värviga pidi viimistlema kõik seinapinnad, mis paistavad fassaadi pesakujulisest teraspunutisest läbi. Värv aitab oluliselt uue tähise välisele ilmele ja karakterile kaasa. „Et me lõpuks ka selle tellimuse saime, ei seisnud ainult selles, et me Herzog & de Meuroni oma toodete headusega ära veensime, vaid ka oma kohapealse kõrge erialase kompetentsusega", on Andreas Gradinger, projekteerimis- ja objektimanagemendi osakonna juhataja, kindel.
„Uus" punane värv toodeti suures osas Pekingis ja ka värvi pinnale kandmine toimus peamiselt Hiina tööjõu abil. Siiski oli vajalik ka Saksamaa kompetentsi abi. Kui ehitustöödega oli nii kaugele jõutud, et juulis 2007 ligi 90 000 ruutmeetri seinapinna viimistlemisega alustada võis, viidi läbi maalrite tehniline juhendamine. Selle jaoks pandi kokku neljapealine meeskond Caparoli Lõuna-Hessenis asuva peakorteri töötajatest, kelle hulka kuulus ka kasutustehnik Henrich Bombala. Koos Hiinas asuva Caparoli filiaali kolleegidega alustasid nad Pekingi maalrite kolmenädalase koolitusega. „Ma olen palju näinud, aga selliste mõõtmetega ehitusobjektil polnud ma varem veel viibinud", meenutab Bombala. „Seal sagis vähemalt 10 000 inimest ringi".
24 tundi ööpäevas töös
Viimistlustöid nõustati terve tööde teostamise aja nelja Caparoli (Shanghai) kasutustehniku poolt, kes koos projektijuhataja Ronald Probega kohapeal 24 h ööpäevas tööga hõivatud olid ja sujuva tööprotsessi kulgemise tagasid. „Viimistlustööde puhul pidi täitma kõrgeimad nõudmised kvaliteedile" jutustab Probe. See ei olnud lihtne ülesanne, kuna karakterit loov viimistlus sisaldas endas järgmisi tegevusi:
aluspind koosnes esmajoones betoonist või tsementkiudplaatidest, mille pidi kõigepealt katma kangaga ja pahteldama. Hammaskelluga kanti seejärel pinnale järgmine pahtlikiht ja asetati sellesse klaaskangas edasiseks pealispinna ühtlustamiseks. Peale 2 päeva kuivamist pahteldati pinnad üle, lihviti ja pesti veega. Alles seejärel sai alustada värvi pinnale kandmisega. Seejuures kanti ökonoomsel pihustimeetodil kergelt särav punane spetsiaalviimistlusmaterjal kaks korda pinnale. Viimistlusmaterjali soovitud läikeaste arendati välja spetsiaalselt selle projekti jaoks koostöös Herzog & de Meuroniga.
Pikaajaliselt puhtad pealispinnad
Selle prestiižse objekti jaoks vajati tellijate poolt viimistlust, mis peaks vastu Pekingis valitsevatele ekstreemsetele kliima- ja keskkonnatingimustele, oleks mehaaniliselt vastupidav oodatava suure publikuhulga puhul ja püsiks optimaalselt puhas. Siinkohal astus tegevusse Ober-Ramstadti Dr Robert-Murjahn-Instituut (RMI) oma uurimisprojektiga, mille raames uuriti erinevaid viimistlusmaterjale nende määrdumise- kui ka valguse- ja ilmastikukindluse suhtes, et kindlaks teha parimad toorained keskkonna- ja valguskindlaks viimistlusmaterjaliks. Sel viisil arendatud ja tugevas rahvusvahelises konkurentsis mitmesuguste tootjate arvukate toodete hulgast välja valitud spetsiaalvärvil „on obligatoorsete ehitusfüüsikaliste omaduste, püsivuse, vähese määrduvuse ja kõrge mehaanilise vastupidavuse kõrval ka eriti kõrge valguskindlus. Ilma selle valgusekindluseta ei oleks saanud tagada üldiselt problemaatilise „punase" värvitooni püsivust", jutustab RMI juhataja Dr Engin Bagda. Pekingi staadioni spetsiaalvärv on eriti silmatorkav kestvuse, ilmastikukindluse, värvitoonipüsivuse ja puhtuse osas. Seda värvi pakutakse rahvusvaheliselt nime all „Amphibolin".
Caparoli eksperdid on väga uhked ka selle peale, et nende kompetentsi sellise prestiižse objekti puhul vajati. „Lõpuks olime meie üks neist kahest saksa firmast, kes Pekingi olümpiastaadioni ehitamisel tellimuse said ja materjali terve ehitise jaoks tarnida tohtisid", teab Probe. Jacques Herzog loodab, et „sellest ehitisest saab Pekingile samasugune sümbol, nagu seda endats Eiffeli torn Pariisile kujutab". Igal juhul on see püsiv sümbol, mis on kuulutatud ka üheks 2007. aasta arhitektuuriliseks meistriteoseks. See peaks aga alles algus paljudele edasistele tunnustamistele olema.
